Toodame jäätmetest elektri- ja soojusenergiat

Enefit Greeni kodulehekülg ei tööta täies mahus Internet Exploreri veebilehitsejaga. Parema kasutajakogemuse saamiseks soovitame kasutada mõnda teist veebilehitsejat.

Toodame jäätmetest elektri- ja soojusenergiat

Ringmajandus ehk loodusvarade jätkusuutlik kasutamine ja taaskasutus on tee vastutustundlikuma homse suunas.

Eestis jääb kodusest sorteerimisest üle ligi 300 000 tonni segaolmejäätmeid aastas, millest saab prügilatesse ladestamise asemel toota sooja ja elektrit.

Loen veel

Iru elektrijaamas saavad segaolmejäätmed kasutatud kütusena. Toodame aastas kuni 310 000 megavatt-tundi soojust ja kuni 134 000 megavatt-tundi elektrit. Selline kogus vastab umbes Paide linna ja selle ümbruse elektritarbimisele.

Iru elektrijaam võimeline tootma sooja ja elektrit kuni 260 000 tonnist segaolmejäätmetest aastas.

Iru elektrijaam on võimeline tootma sooja ja elektrit kuni 260 000 tonnist segaolmejäätmetest aastas.

Hoolime keskkonnast

Suuresti tänu Iru elektrijaamale on lõppenud Eestis suuremahuline segaolmejäätmete ladestamine prügilatesse.

Segaolmejäätmete kasutamine soojuse ja elektri tootmiseks on sadu kordi väiksema keskkonnamõjuga kui nende ladestamine prügilasse, kus prügi lagunemisel eralduvad gaasid aastakümnetega laiali lenduvad.

Tänu erakordselt võimsatele puhastusseadmetele on jäätmeploki mõju keskkonnale väiksem kui paarikümnel eramajal.

Teave ohutusabinõudest Enefit Green AS Iru elektrijaamas (PDF) »

Pakume üht soodsamat soojuse hinda

Tallinnat ja Maardut soojaga varustavas Iru elektrijaamas on soojuse piirhind alates 1. juulist 2024 18,29 eurot megavatt-tunni eest, millele lisandub käibemaks. Tegemist on vaieldamatult Eesti ühe soodsaima soojuse hinnaga.

Alates 17. jaanuarist 2025 on soojusenergia piirhind 20,06 eurot megavatt-tunni eest, millele lisandub käibemaks.

Toodetud soojus müüakse edasi Utilitas Tallinnale, kes selle edasi tavatarbijatele müüb.

Kolm põnevat fakti Iru elektrijaamast

Iru elektrijaam võtab vastu keskmiselt 80 prügiautot päevas ja kuni 260 000 tonni segaolmejäätmeid aastas.

Jäätmepõletusploki maksumusest tervelt kolmandiku moodustasid puhastusseadmed, mis tagavad, et keskkonda ei jõuaks üle lubatud määra keemilisi ühendeid.

Iru jäätmepõletusploki mõju keskkonnale on väiksem kui paarikümnel eramajal või Narva maanteel sõitvatel veoautodel.