Roheline energia jätkusuutlikuks tulevikuks
Panustame Enefit Greenis automatiseeritud ja digitaliseeritud tootmisprotsessi järjepidevale arengule. Meie tootmisportfelli kuulub uudne hübriid taastuvenergia tootmislahendus Ruhnu saarel ja Keila-Joa hüdroelektrijaam.
Rajasime Ruhnu saarele 2018. aastal unikaalse taastuvenergialahenduse.
Varasemalt toodeti kogu saarel vajaminev elekter diiselgeneraatori abil, millega eraldus aastas 500 tonni süsihappegaasi. Nüüd toodab Enefit Green vähemalt 50% saarel tarbitavast elektrist taastuvatest energiaallikatest, tänu millele on ka süsihappegaasi heitekogus vähenenud poole võrra.
Ruhnu saare aastane elektritarbimine on ligi 600 megavatt-tundi. Rahvaarv on umbes 60 inimest, mis suvisel puhkuste ja turismihooajal mitmekordistub. Saare pindala on ligikaudu 12 km2 ja see asub Pärnust linnulennult 95 km kaugusel.
Päikesepaneelid
200 kW
Elektrituulikud
50 kW
Akupank
180 kW ja 220 kWh
Biodiiselgeneraator
160 kW
Ruhnu saart varustab elektriga päikesepaneelidest (200 kilovatti), elektrituulikust (50 kilovatti), akupangast (180 kilovatti ja 220 kilovatt-tundi) ning biodiiselgeneraatorist (160 kilovatti) koosnev ainulaadne lahendus, mida juhib nutikas automaatika.
Lahenduse juurde kuulub samuti akupank, mis võimaldab salvestada tuulest ja päikesest toodetud energiat ajaks, mil ilmastik elektritootmist ei soosi. Selleks et elektrivarustus oleks tagatud igal aastaajal ja iga ilmaga, on saarel biodiiselgeneraator, kus kasutatakse osaliselt biodiislit.
Ruhnu energialahenduse tervikvõimsus on 590 kilovatti, mis on piisav kogu saare elektrivajaduse katmiseks.
Kuigi Eestis ei ole looduslikke tingimusi suuremahuliseks hüdroenergia tootmiseks, on siiski mõistlik olemasolevat ressurssi kasutada.
Teoreetiliselt on hüdroenergia potentsiaaliks Eestis hinnatud kuni 30 megavatti, millest reaalselt kasutatav on 10 megavatti.
Enefit Green toodab hüdroenergiat Keila-Joa hüdroelektrijaamas.
Täisautomaatses hüdrojaamas käib töö kaugjuhtimisel. Objektil on käidukorraldaja, kes tagab regulaarsetele kontrollkäikudele tuginedes jaama töötamise. Looduslikul jõeastangul paiknev hüdroelektrijaam ei pärsi kalade rännet.
Jaamas on üks asünkroongeneraator ja üks reguleeritavate töö- ja juhtlabadega Kaplan turbiin nimivooluhulgaga 5,5 m3/s ja töörõhuga 8,7 m. Turbiin läbimõõduga üks meeter.
Keila-Joal asuvast mõisaveskist on ajalooürikutes märkmeid juba 16. sajandist. Elektritootmisega alustati Keila-Joal 1928. aastal.
Muinsuskaitse all olev veskihoone renoveeriti 2006. aastal oma esialgsel kujul ja majale paigaldati uued hüdroenergia tootmise seadmed.
Renoveerimise käigus uuendati kõik hüdroelektrijaama rajatised, taastati muinsuskaitse all olev veski hoone ja paigaldati uued hüdroenergia tootmise seadmed.
Taastamistööde käigus tõsteti elektrijaama nimivõimsus 250 kilovatilt 365 kilovatini ja aastatoodang ca 2,5 gigavatt-tunnini.