Hiiu meretuulepargi keskkonnamõju hindamise aruanne on lõpusirgel

Hiiu meretuulepargi keskkonnamõju hindamise aruanne on lõpusirgel

Hiiu meretuulepargi arendajad Enefit Greenist tutvustasid Hiiu vallavolikogule viimase aasta jooksul tehtud samme. Praegu on lõpusirgel meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise aruande koostamine, mis liigub avalikule kooskõlastusringile suvekuudel.

Hiiu abivallavanem Üllar Laid kutsus ettevõtte esindajad meretuulepargi edasiliikumistest rääkima. „Vallavalitsusel on kehtiv koostööleping Hiiu meretuulepargi ala arendajaga. Enefit Green on olnud ka üldplaneeringu ja valla arengukava koostamiste juures ja andnud oma panuse. Praeguseks on üldplaneeringus ära määratletud kaks võimalikku stsenaariumi kaablite maale tulekuks,“ kirjeldas Laid.

Järgmine suurem samm arendustöödes on keskkonnamõju hindamise aruande menetlus. Enefit Greeni meretuule arendusjuht Karmo Kõrvek sõnas, et Hiiu meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise aruannet on täiendatud vastavalt eelmises kooskõlastusringis tulnud ettepanekutele. „Hiiu meretuulepargi keskkonnamõjude hindamine algas juba tükk aega tagasi, kui tuulikuid planeeriti vähese võimsuse tõttu alale rohkem. Kõige sisulisem täiendus mõjude hindamisse ongi kaasaegseima lahenduse ehk vähema arvu 20- ja 15-megavatise võimsusega tuulikute kohta analüüside lisamine,“ selgitas Kõrvek.

Peatuti ka Hiiu mereala ruumilise analüüsi hetkeseisul. Hiiu mereala planeeringus on tuuleenergeetikaks määratud alade osa 2018. aastast tühistatud ning tuuleparki ei saa rajada ilma, et planeeringu see osa oleks kinnitatud. Hiiumaa lähistel tuuleparkide jaoks sobivate merealade uuesti määratlemise esimese sammuna viis rahandusministeerium läbi ruumianalüüsi, mis ei välistanud praegustele arendusaladele meretuuleparkide rajamist. Töö alade määratlemisel jätkub.

Plaanitavat meretuuleparki näitas Enefit Green ka virtuaalreaalsuse prillidega. Nendega näeb inimene tuuleparki täpselt nii, nagu see mererannast paistma hakkab. Vaadata sai nii kõrgema kui madalama tuulikuvariandiga lahendust ning vaatepunkte oli kaheksast punktist Hiiumaa põhjarannikul.

Enefit Greeni tuuleenergia noorem arendusjuht Erik Iida sõnul tutvustasime virtuaallahendusega kahte asendiplaani 15- ja 20-megavatiste tuulikutega. „Esimesed 15-megavatise tuuliku prototüübid on testimisel ja tulevad lähiaastatel turule. Tuulikutehnoloogia areneb aga edasi ja 2030. aastast edasi võivad juba olla saadaval ka kuni 20-megavatise võimsusega tuulikud. Suuremaid tuulikuid kasutades saab sama võimsusega pargi rajada väiksema arvu tuulikutega ja nii on väiksem ka selle visuaalne mõju,“ selgitas Iida.

Volikogu keskkonna- ja ehituskomisjoni liikmed said ülevaate ka tuuleenergia üldistest arengusuundadest Eestis. Riigi eesmärk on toota 2030 aastal sama palju taastuvelektrit, kui siin tarbitakse, ehk üle 8 teravatt-tunni. Üks gigavatise võimsusega meretuulepark annab aastas umbes poole sellest kogusest. Praegu katab taastuvelekter Eesti tarbimisest vähem kui kolmandiku.

Hiiu meretuulepark on plaanitud 1,1 gigavatise võimusega ning sõltuvalt tuulikute võimsusest on selles kuni 73 tuulikut. Pargi aastane elektritoodang on ca 4,5 teravatt-tundi ja see võiks tootmist alustada pärast 2030. aastat.